Raamatupidamisregistrid
Majandustehingud registreeritakse kronoloogilistes ja (või) süstemaatilistes registrites.
Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.
Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.
Seaduses ei ole mainitud päevaraamatu ja pearaamatu mõisteid kuna uutes programmides ei pruugi neid esineda.
Töö õigeks jaotamiseks ning aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks ühtse päevaraamatu asemel, mitmeid spetsiaalregistreid (žurnaale, raamatuid, abiraamatuid).
Ühtse päevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsiaaliseeritud kronoloogilist registrit näiteks: kassaregister, pangaregister, tarnijate-register, ostjate-register jne.
Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid– abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne.
Perioodi lõppedes koondatakse kõik kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus pearaamatusse kontode lõikes.
Peale perioodi viimase tehingu kandmist pearaamatusse tehakse kokkuvõtted kontode deebet- ja kreeditkäivete kohta (käibeandmik) ning tuuakse välja kontode lõppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss.
Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse, žurnaal- pearaamatusse, kui tagatakse kronoloogilisus.
Toimunud majandustehinguid võib raamatupidamises registreerida kas ühekordse- või kahekordse kirjendamise põhimõttel.
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol.
(Näide) Kassapõhise arvestuse puhul kantakse raha laekumine müügist registrisse järgnevalt:
| KASSARAAMAT | ||||
| Maj.tehingu kuupäev | Kirjendi jrk.nr. | Tehingu kirjeldus | Sissetulek | Väljaminek |
| 03.01.2020 | 1 | laekumine müügist | 1 000 | |
Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole: ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse, sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel (bilansikirjete järgi avatud kontol), muutes mõlemat sama summa võrra.
(Näide) Kahekordse kirjendamise puhul kantakse raha laekumine müügist zurnaal-pearaamatu registrisse järgnevalt:
| ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT | ŽURNAAL-PEARAAMAT |
| Konto nimetus | Konto nimetus | Konto nimetus | Pank/kassa | Pank/kassa | Nõuded ostjate vastu | Nõuded ostjate vastu |
| Maj.tehingu kuupäev | Kirjendi jrk.nr. | Tehingu kirjeldus | Deebet | Kreedit | Deebet | Kreedit |
| 03.01.2020 | 1 | laekumine müügist | 1 000 | 1 000 | ||
Kahekordne kirjendamine
Kahekordse kirjendamise abil on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot.
Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele peab raamatupidamiskohustuslane pidama arvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel kui seadusest ei tulene teisiti.
